Microneedling – Kollageenteraapia mikronõelumine

Naharakud uuenevad vastavalt vanusele alles 21-40 päeva. Hetke uuemad nahauuringud näitavad, et kõige normaalsem ajavahemik on teostada kuuri 3-4 nädalase vahega.

Miks? Noorel inimesel on läbitud rakkude uuenemise etapp ja vanemal inimesel on see poole peal kui naharessursid nõelatorke kahjustuste parandamiseks ei ole enam nii suure pinge all, kuuri mõte on nahka aktiivselt mõjutada uuenema.

Kui teostatakse pindmist, nt. 0,1-0,5 mm perforatsiooni (naha augustamine), mis töötleb nahka ainult nö. ülemises kihis ehk epidermises, siis võib protseduuri teha ka paari nädalase vahega- ergutatakse nahka uuenema. Nõelade maksimaalne sügavus 0,5 mm ulatub epidermise basaalkihti, selles kihis toimub rakkude jagunemine ja saab alguse rakkude uus eluetapp. Stimuleeritakse epidermaalset kasvufaktorit (EGF), mis kiirendab keratinotsüütide jaotumist ja küpsemist, ehk siis ergutab naharakkude kiiret jagunemist, mis vananedes aeglustub. Korneotsüüdid suudavad mõjutada ka pigmentatsiooni liigset kuhjumist epidermises. Naha tekstuur ühtlustub, pindmised kortsud mahenevad , kiireneb naharakkude jagunemine, nahatoonus paraneb. 

Märge: Ei ole mõtekas teha väga lühikese nõelapikkusega (v.a kus nahk on õhuke, nt. silmaümbrus) mikronõelumist sest kui vigastada ainult sarvkihti (mis on naha marrasknaha kõige pindmisem osa), siis ei saa hooldusest kasu vaid tekitatakse lihtsalt võimalik pinnakuivus ja tegelikkuses ei toimu sügavam regeneratsioon. Mõned iluteenindajad pakuvad hooldust lausa 1 nädalase vahega ja minimaalse nõelapikkusega (0,1) stimulatsiooni, mis minu arusaamise kohaselt on lihtsalt marketing, see ei vii sihile. Kui sellist teenust soovitatakse mingite ainete läbivuse mõttes, siis siinkohal tasub mõelda, et nagunii töötavad nahka läbivad ained paremini vigastamata nahal kui vigastusega nahal.

Siiski, kui on tegu armidega, tuleb valida vastavalt armile erinev tehnika.

Madalad armid ja ebaühtlane naha tekstuur

• Sügavus: 1,0 mm – 1,5 mm
• Eesmärk: Stimuleerida uue kollageeni teket ja lõhkuda pindmist armkudet. See sügavus on piisav, et jõuda dermise keskmiste kihtideni, kus toimub peamine naha uuenemine.

Sügavad armid ja “augud”

• Sügavus: 1,5 mm – 2,0 mm (mõnel juhul kuni 2,5 mm põskedel).
• Eesmärk: Nõel peab ulatuma armi põhja alla, et lõhkuda sealset tihket sidekude (fibroosi), mis “tõmbab” nahka sissepoole.

Juuste väljalangemine ja kasvu edendamine

• Pealagi ja kiilanevad kohad: 0,75 mm – 1,0 mm 
• Oimukohad ja juuksepiir: 0,5 mm (siin on nahk märgatavalt õhem).
• Eesmärk: Nahk peaks muutuma roosaks või punaseks, võib tekkida kerge “kastepiisana” veritsemine (pinpoint bleeding), aga tugevat verejooksu pole vaja.
• Põletik vs stimulatsioon: Me vajame kerget põletikuvastust (punetust), et käivitada kasvufaktorid. Liiga sügav torge (1,5 mm+) võib tekitada mikroskoopilisi arme (fibroosi), mis võib juuksekasvu hoopis takistada.

Paremad tulemused kollageenteraapias on soovitatav teostada hooldust dermaalses kihis.

Kui teostatakse sügavamate nõeltega perforatsiooni, siis aktiveeritakse juba fibroplastide kasvufaktoreid, mis vastutavad kahjustunud dermise kiire regenereerimise ehk uuenemise eest, aktiveerides juba nahasügavuses tekkivaid protsesse, mis tagavad naha paranemise. Sügavam nõelatehnika aktiveerib dermaalset maatriksit-  fibroplastides kollageeni-, elastiinivalkude tootmist. Sellest metoodikast sõltub juba hilisem naha remodeleerimine- nahakoe prinkus, kortsupõhja ja armide tõus. See võtab aega sõltuvalt vanusest ja nahakahjustusest, umbes 3- 6 nädalat, seejärel korratakse tegevust.

Kui kollageeeniteraapiat teha pikemate nõelte ja väiksema vahega kui 3-4 nädalat, siis ei ole sellest kasu, sest fibroplastrakud (mis toodavad kollageeni, elastiini, hüaluroonhapet ja asuvad sügaval pärisnahas) ei jõua nagunii nii ruttu uueneda ja kokkuvõttes tekitatakse nahale vajaliku ja kontrollitud stressi asemel hoopis võimalik trauma. Kuna sügavama tehnikaga kaastakse nii epidermise kui ka dermise mikrotrauma, siis nahk ei suuda ennast nii suurel hulgal väikese ajaga parandada ja nii võib tekkida ka püsiva erüteemi või mõne muu nahahaiguse risk.

Kõik efektiivsemad hooldused peavadki viima naha heas mõttes stressi, sest selline olukord vajab kiiret lahendust ja nahk hakkab sellega seoses siis ka aktiivselt tööle, küll aga peab säilima mõõdutunne, et hooldused ei mõjuks nahale traumaatiliselt.

PS. Kui Sinu eesmärgiks on naha turgor ehk niisutamine- siis kollageeniteraapia ei ole kindlasti kõige parem valik. Selleks, et nahka toniseerida on palju muid, mitteinvasiivseid ehk nõelavabu tehnikaid, mis suudavad naharaku membraani lõdvestades toimeaineid sügavustesse viia.

Panen siia veelkord märke, et mikronõelumise peamine eesmärk ei ole tegelikult transportida aineid naha sisse vaid aktiveerida kasvurakke, mis osalevad  otseselt nii naha prinkuse kui armkoe parandamisel.

Epidermise (ülemine nahakiht) paksus on varieeruv- (0,1-0,5 mm ). Silmalaul ja näonahal õhem kui nt. jalataldadel  ja peopesadel. Epidermise paksusele lisame dermise (keskmine nn. verinahakiht) paksuse, mis varieerub 0,1- 1,5 mm). Nooremas eas ja varasemas keskeas on epidermise paksus tavaliselt alates 0,2 -0,5 mm. Seega heas toonuses noore inimese naha paksus on kokku maksimaalselt 2 mm. Teadmiseks veel, et naha aluskude ehk subkuutis (pehme naha aluskiht mis koosneb rasvarikkast sidekoest) normkaalus inimesel on paks 2 mm-10 mm (varieerub, ülekaalus inimesel võib see aga ulatuda lausa 10 cm.-ni, seda siiski kehaprk.-s). Seda kude töödeldakse ainult sel juhul, kui on vaja kasutada lipolüütikume, ehk näiteks topeltlõua rasvakihi lõhustumiseks, selleks tehakse teisi hoolitsusi, mitte microneedlingut. Märkida tuleb, et normaalseks peetakse, et näonahal on aluskude umbes 2 mm. Seejärel tuleb juba lihas.

Peanaha paksus ei ole ühtlane ja varieerub sõltuvalt piirkonnist, vanusest ning soost. Sisaldab tohutult veresooni ja suuri karvafolliikuleid. Üldistatult on peanaha nahaosa (epidermis ja dermis) paksus vahemikus 1,5 mm – 4 mm. Kui arvestada ka nahaalust subkuutiskude, võib kogupaksus ulatuda 3 mm -8 mm-ni. Peanaha dermis on väga paks ja tihe, seevastu epidermis on õhuke. Peanaha rasvkude (subkuutis) on kiuline ja tihe, mõeldud kolju kaitsmiseks.

Üldine arvamus on, et normaalse naha kogupaksus (epidermis, dermis, subkuutis kokku) noorel inimesel ja keskeas on 4 -4,5 mm. Vanemas eas see õheneb. Siit ka nüüd tõsiasi, et vanem ja õhem nahk (epidermis+dermis) ei pruugi isegi olla noore naha epidermise paksunegi! Näitena võib tuua vanema inimese (80 a. ja enam) naha kogupaksuseks minimaalselt 0,1 epidermis+0,1 dermis, selline nahastruktuur on juba nn. atroofiline ehk üliõhuke. Reeglina on suitsetaval, päikesevannidega priiskaval vanemal kliendil epidermis väga õhuke. Ei tasu ennast petta sellega, et nägu on ümar ja tundub paks- see on enamjaolt subkuutise paksusest. Jutu mõte on see, et kui vanemas eas kliendile teostatakse hooldust nt. 0,5 nõela pikkusega, siis suure tõenäosusega mõjutatakse juba verinahka ehk dermist. Tihtipeale aga tehakse vanemale kliendile liiga suure nõelapikkusega protseduure, siis siinkohal tulebki mõelda tegelikule nahapaksusele, kas tõesti oleks vaja vigastada naha aluskude või hullemal juhul juba lihast? Seetõttu küsi alati, mis pikkuses nõelu hoolduse ajal Sinu nahal kasutatakse. Arvatavasti siiski atroofilise nahaga kliendid salongi ei satu ja seetõttu viimast probleemi ka ei teki.

Igale nahamurele on erinevad hooldused ja spetsialistid:)

Kliendil tuleb arvestada, et see protseduur on siiski veidi ebamugav kuid lähtudes minu enda kogemustest, pean tõdema, et ei ole kohanud veel ühtegi klienti, kes selle hoolduse valusaks kurdaks:)

On teaduslikult tõestatud, et 50+ inimese otsmikult võetud  koeproovis  oli 6 nädala pärast kollageeni ja elastiini kiudude hulk tõusnud 1000%  

*nahk hakkab paranema 3-6 nädala möödudes, kui on toimunud kollageeni ja elastiinikiudude taassünd.

*nahk on pinguldunud, nahapoorid on ahenenud.

*jume on ühtlustunud ja värske.

*kortsude sügavus tasandunud.